fbpx
Blogi

Kumb on tähtsam – kas välimus või sisu?

Elu võib vahel üllatada, kui me laseme lahti sellest, milline me arvame, et miski olla võiks. Paljudel inimestel (ka minul) on kõverpeegli arusaam sellest, mis meile tegelikult hea on. Petlik (kaunis) välimus või sisaldada ebakvaliteetset, isegi halba sisu.

Näiteks …

Hooldustoodete pakendid (ja nende reklaamid) tekitavad petliku mulje, et need on meile head. Et nende sisu aitab meie elu (juukseid, küüsi, nahka, tervist jne) parandada. Reaalsuses sisaldavad paljud neist kemikaale, mis on tervisele väga ohtlikud pikaajalisel kasutamisel. Pruunid loodustoodete pakendid ei näe võib-olla nii ahvatlevad välja, kuid tervisele on igatahes paremad!

Kallid autod, korterid, majad võivad väga uhked ja unistamist väärt välja näha, kuid nende eest on vaja palju hoolt kanda. Selliste asjade omamiseks peab kindlustama endale suure sissetuleku, võib-olla tuleb selle nimel terve elu tööd teha. Oma tervist selle arvelt rikkuda. Võib-olla tuleb enamik oma elust veeta tööd tehes, mitte nautida seda autot, kodu, jahti, helikopterit jms. Kas see rühkimine on seda väärt?

Kuulsus. Paljud inimesed otsivad kuulsust ja sellega kaasnevat rikkust. Tavaliselt kaasnevad kuulsusega aga masendus, depressioon, palju üksildust, täis broneeritud graafik, vahel isegi sõltuvused selle kõigega tegelemiseks. Ilus pilt, aga milline sisu?

Kõige olulisem aga …

Inimesed. Inimsuhted. Ma olin kunagi väga pinnapealne inimene ja tegelen selle jääkidega siiani. Arvasin, et ilusad inimesed on head inimesed. Väärtuslikud inimesed. Ja “koledad”, vaesed inimesed olid sellised, kellega ma suhelda ei tahtnud. Tahtsin suhelda ainult “ilusate”, hoolitsetud inimestega, sest “koledad”, vaesed hirmutasid mind.

Selline hirm tuleb aga enda seest. Aktsepteerimata elu kõiki tahke. Aktsepteerimata seda, et inimese väärtuse määrab tema sisu, mitte tema välimus, riided, jõukuse tase, kodu seisukord jne. Inimene ei saa valida oma välimust. Aga ta saab valida tegeleda enda arendamisega nii seest kui väljast. Kallis ja 100% läikiv kodu ei näita inimese väärtust. See näitab tema oskust rahaga tegeleda.

Kuskil keskkooli ajal hakkas üks noormees mulle ligi ajama. Ta ei meeldinud mulle. Ta ei mahtunud minu iluideaalidesse mitte kuidagi. Aga ühise seltskonna tõttu pidime suhtlema ja sain teda tundma. Tema süda oli nii ilus, hing hea ja puhas. Ja ma otsustasin temaga käima hakata. Tagasi vaadates oli see üks parimaid otsuseid mu elus. Sest ma sain aru, et pakend ei määra väärtust.

Kõigil inimestel ei pruugi sellega väljakutseid olla, aga minul oli väga pikka aega. Arvasin ka, et vanad inimesed või vaesed, kodutud inimesed on kuidagi vähemolulised või huvitavad. Tegelikult ei ole. Mul on nii palju põnevaid vestlusi olnud inimestega, kes on minust palju vanemad, vaesemad jne. Vahel on mõnda inimest lihtsalt raske kuulata. Mõni räägib liiga kiiresti, mõni aeglaselt. Mõni natuke arusaamatult.

Aga kõigil inimestel on oma elukogemus. Ja sellest lähtuv arusaam maailmast. Ja sellest lähtuv väärtus, mida nad maailmale pakuvad. Olgu see siis sõprade ringis või läbi kuulsuse kogu maailmas.

Lase elul ennast üllatada.

Ma püüan iga päev aina rohkem fokusseerida sellele, et mõista, kus ma olen pannud fookuse liigselt välimusele, mõistmata millist sisu mul tegelikult vaja on. Nii inimestes, asjades, töös, kui ükskõik millistes tegevustes.

Selliseid näited on palju. Saad ka näiteks enda minevikus sorida ja vaadata, mis ootamatud hetked, inimesed on su ellu toonud rohkem rõõmu ja väärtust, kui need, mida oleme lootnud, otsinud, oodanud.

Võti on selles, et tuleb olla avatud. Tuleb olla ootusteta, lootusteta. Tähelepanelik, uuriv, küsitlev. Aga hinnanguteta. Kannatlik. Otsuseid ei tohiks alati esimese kogemuse pealt teha, sest me ei pruugi osata oma sisetunnet kuulata. See võib olla näiteks hirmude poolt vaigistatud.

Mida sinu hing ja keha tegelikult selles elus vajavad?

#sillerdav

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *