fbpx
füüsiline aktiivsus,  füüsiline tervis

Milline näeb välja minu nädalane treeningplaan?

See artikkel on see artikkel, mis mu eelmise blogi lehel brena.ee katki tegi. Selle salvestamise ajal suri kõik sellel lehel ära ja ma sain aru, et on aeg edasi liikuda. Siin me siis nüüd oleme! Sillerdame! 😀 Kohendasin seda artiklit natukene, sest mõned kuud (koos koroonaga) on elu natukene muutnud ja muutunud olen ka mina koos sellega. Hääd lugemist!

Treeningplaan kõlab väga suure ja hirmutava sõnana – nagu peaks kaks korda päevas iga päev trennis käima! 😀 Nii hull asi tegelikult pole – igaühe jaoks on tema treeningplaan erinev, olenevalt eesmärgist. Minu eesmärk on hoida oma keha terve, tugev ning vastupidav. Soovin, et mul oleks parajalt võhma, liigesed õlitatud, lihased ja luud tugevad, rasvaprotsent parajalt madal ja et vajadusel võiksin hullunud fänni eest ära joosta ning puu otsa ronida 😀 (haha)

Inimese treeningplaan või -rutiin võib (ja peakski) aastatega (vahel ka kuudega) muutuma (vastavalt arengule, võimalikele vigastustele, ületreenitusele, emotsionaalsele seisundile, välitingimustele jne). Mind on terve elu tõmmanud jõusaali ning keharaskusega treeningu poole, võhmatrennid pole mind väga kiskunud. Sellegipoolest ei ole ka mina terve elu tublisti jõutrenni teinud – nagu keskmine inimene ikka, vahepeal tuleb ree peale tagasi saada, hehe.

See hetk, kui Sa taipad, et Sa ei liiguta ennast kellegi teise jaoks, hakkab kõik muutuma. Sa hakkad trenni tegema rõõmu ja pühendumusega – olgu see siis suusatamine üksi metsas või discgolf meeskonnaga. Mida varem see inimesel selgeks saab, seda suurem tõenäosus on oma keha tervis heas vormis hoida ka kõrges eas (muidugi arvestades toitumist, mõtlemisviisi, puhkamist, hingamist jms, kuid see on teiste postituste teema).

Sulle ei pea tegelikult see trenn meeldima, mida teha valid, vähemalt alguses mitte. Tean nii mõndagi inimest, kes ei armasta näiteks jõusaalis käimist, kuid kes teavad, et see on luude ja lihaste tervisele oluline, seega teevad seda nii suure naudinguga kui võimalik. Vingumisest pole ju kasu, sest midagi ei muutu! 🙂

Mina näiteks ei nautinud varem jooksmist, kui tegevust, kuid ma naudin enesetunnet pärast seda ning sellega kaasnevaid faktoreid. Seega ma valin jooksmas käia, sest ma tean, et mu keha vajab seda. Ja ajapikku on see muutunud mulle lõbusamaks. Kui Sul ei ole liikuv eluviis, tuleb paratamatult oma keha mugavustsoonist välja sundida. Kahju, et me kiviajal ei ela, kus loomade eest (või nende järel) jooksmine ja puude otsa ronimine oli lausa kohustuslik! 😀 Siis ei peaks pead murdmagi, et trenni PEAB minema …

Kas veinipoodi jooksmine käib tänase trenni alla?

Millist trenni teha?

Treeningviisde valikuid on õnneks meeletult palju. Minu kogemuses on oluline leida enda jaoks viis liikumisviisi, aga need ei pea olema viis erinevat, vaid neid saab ka ühendada:
1. Lihasjõule
2. Võhmale
3. Hingele
4. Mõistusele
5. Venitusharjutused

Jõutreeningust ei saa ei üle ega ümber. See on oluline nii lihastele, liigestele kui luudele. Sellegipoolest ei ole ainuke variant jõusaalis rassimine, kui Sinu eesmärk ei ole lihtsalt suuri lihaseid kasvatada või muul põhjusel suureks/tugevaks saada. Kui soovid oma keha tugevana hoida, aitab ka keharaskusega (kodune) treening või jooga/pilatese laadsed trennid.

Mõni inimene võib mõelda, et kuidas küll jooga võiks tugevust ja jõudu arendada, aga see inimene ei ole kõiki jooga liike siis proovinud! Ka pilates või BodyArt võivad niimoodi värisema võtta, et pärast ise ka imestad, et kuidas sa küll hakkama said! 😀 Või miks mitte hoopis oma jõudu ronimisseina või rööbaspuude peal arendada?

Võhmatreening on oluline kopsudele ja üleüldse tervele kehale – rakud ja koed vajavad hapnikku. Istuva töö- ja eluviisiga inimestel on tihtipeale hapnikupuudus, mida võib leevendada ka teadlik rühi parandamine ning sügavam hingamine, hingamisharjutused.

Kui viiendale korrusele kõndimine Sind võhmale võtab, siis on aeg hakata oma võhma treenima, sest, mis peatub, hakkab taandarenema! Võid ise arvata, kui kerge on siis 60-aastaselt trepist üles minna … 😀 Võhmatrenn on hea ka näiteks mõtete selginemiseks, stressi leevendamiseks ja üleüldise “ma suudan!”-tunde loomiseks (ehk et ka hingele).

Kui just pead, kasuta võhmatreeninguks jõusaali masinaid, kuid parem oleks vabas looduses joosta, suusatada, rattaga sõita, ujuda (ujulas võid ka ujuda, ma luban 😀 ), tagaajamist mängida jne. Ka kepikõnd on tervitatav. Olenevalt treeningviisist arendavad enamik võhmatrenne natukene ka lihaseid ja hoiavad luud-liigesed töös. Oluline on alati lihtsalt mõista, et endale liiga ei teeks – tea, kus on Sinu piir sellel päeval! 🙂

Hingele on ka trenni vaja. See võib olla looduses jalutamine, kuid ka jooga või mõni muu rahulikum treeningviis. Minu hinge rõõmustab vahel (mitte iga kord!) ka jõusaalis või rööbaspuudel treenimine. Näiteks võid osa võtta ka hoopis mõnest meeskonnaspordist (jalgpall, korvpall, discgolf, saalihoki, paintball), mis ühendavad nii võhma kui hinge elavdamise – kui inimestega koos sportimine on see, mis Sulle rõõmu toob.

Mõistusele treening on minu jaoks viimase kolme-nelja kuu avastus. Võib-olla ei olegi mõistus kõige parem sõna selle jaoks, kuid olen avastanud, et kui treeningus on midagi, mis hoiab sind valvel, paneb ette mõtlema, pingsalt jälgima jms, siis see tuleb kaasa ka igapäevaellu. Selline taktikaline ette mõtlemine, hindamine, vaatlemine hoiavad värskena ka suhetes või tööalaselt. Siia alla kuuluvad näiteks võitluskunstid või taktikalised treeningud nagu laskmine, takistusrajad, orienteerumine jne. (vahel on rattasõit ka üks vägev takistusrada ja käikude ette hindamine)

Venitusharjutused on eriti olulised nii pärast jõu- kui ka võhmatreeningut, et kasutuses olevad lihased ei muutuks puiseks ja jääksid pehmeks, elastseks. See on oluline ka lihaste kasvatamisel. Lisaks aitab venitamine ka liigesed nö õlitatud hoida, mis aitab ka lihastel paremini oma tööd teha – nii joosta kui kükitada midagi maast võtma! 😉

Hiljuti käisin sõbraga koos trennis ja ta sooritas ühte venitusharjutust – ta ei veninud kõige paremini! 😀 Seepeale üks noorhärra kommenteeris, et tee kuus aastat jõutrenni ja sa ei veni enam üldse! 😀 Meie mõtlesime omaette, et kui Sa pärast kangi tõstmist venitusharjutusi ei tee, siis ei veni tõesti! Ja nii palju kui ma teda jälgida jõudsin, ei venitanudki ta end üldse!

Mis Sa arvad, kas saan aasta lõpuks niipidi spagaadi maha? 😀

Mis trenni mina siis täpselt teen?

Hetkel on kujunenud mul välja päris tore rutiin, millest ma ilmselgelt iganaädalaselt kinni ei pea! Rõhutan – mina olen ka inimene ja mul on eraelu ka! 😀 Siiski! Tuleb püüda tasa teha ja ümber tõsta nii palju, kui on võimalik, sest keha tervise arvelt lihtsalt ei saa trenni tihti ära jätta! Tahan ju ometigi elada elujõuliseks 100-aastaseks! 😉

Kolm korda nädalas teen jõutreeningut (suvel üldjuhul väljas rööbaspuudel ja kehva ilmaga jõusaalis), kaks korda nädalas käin pikemalt rattaga sõitmas ja vastavalt tujule teen mõni päev pikema jooga. Pea igal hommikul võimlen natukene (kui just mingis erandkorras ei saa, nt külas ööbides) või teen lühema joogaseansi. Mul on alaseljaga probleem ja venin ma samuti puusadest kehvasti, mistõttu olen endale pannud kokku pisikese harjutuste kava. Seega mõnikord teen seda kava, mõnikord joogat, mõnikord ei teegi – nii kuidas päev parasjagu on!

Hommikuvõimlemine on super aeg tegeleda enda kehas mingi probleemse kohaga, mida kahjuks paljudel tänapäeval juba olema kipub. 15 minutit selle jaoks varem ärgata ei tohiks olla kellelegi probleem, kui kaalul on tervis ja hea enesetunne.

Kui hommikuvõimlemise ajal veel korralikult ja kohaloluga hingata, annab see väga võimsa ja enesekindla alguse päevale. Iga trenniga on oluline mitte kiirustada ning märgata, mis kehas toimub. Kui kipud trenni tegemise ajal kiirustama mujale, kipub see Sul ka mujal elus niimoodi olema. Ükskõik mis tegevuse ajal kohal olemine on üks võti õnnelik olemiseni.

Iga päev ma 10 000 sammu täis ei saa, kuid seda pigem nendel päevadel kui mul juba on üks trenn või liiklen peamiselt rattaga (mida ma ilusate ilmadega ka teen). Trennivabal päeval käin vahel jalutamas, et mõtteid korrastada, enda või mõne sõbraga kvaliteetaega veeta. Küll aga parim viis nädalavahetuse (trennivaba päeva) veetmiseks on aktiivsed tegevused sõprade-sugulastega. Nö treening saab olla ükskõik milline tore füüsiline tegevus värskes õhus. Ja kui on lõbus ka, siis ei saa arugi, et füüsis ka koormust sai!

Ja nagu sa näed, siis ei ole siin mitte midagi erilist, peent või uhket. Peaasi, et sa terve oled. Natukene on tore tunda ka arengut oma võimetes, tugevuses, võhmas … sest see areng tuleb samamoodi ülejäänud tegevustesse kaasa. Kui arened kehaliselt, arened ka vaimselt.

Milline on Sinu treeningrutiin?
Kui Sul seda pole, mis sa arvad, kas Sa võiksid aja jooksul seda armastama hakata nagu minagi? 🙂

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *