fbpx
Blogi

Päevad ei ole vennad – motivatsioon ja inspiratsioon

Motivatsioon ja inspiratsioon on justkui võtmed või üksik sokk, mis kogu aeg kaduma kipuvad minema. “Mul ei ole motivatsiooni!”, “Kust saada inspiratsiooni?”.

Mis siis, kui iga päev ei peagi neid olema?

Eestis on neli aastaaega. Oled seda ilmselt märganud 😀 Kindlasti oled märganud ka seda, kuidas sa tunned end suvel elavalt, ehk isegi kevade lõpupoole.

Kevade alguses kogevad nii mõnedki inimesed kevadväsimust, mis tuleb talvisest pimedast, külmast, rahulikust ajast. Me ei saa eriti päikesevalgust. Paljud meist liiguvad õues vähem. Saame vähem vitamiine ja värsket toitu. Pimeda ilma ja väiksema toiteväärtusega toiduga on justkui mõttetegevus ka aeglasem.

Talv on teada-tuntud sisemise vaatluse aeg. Eriti on seda detsember, kus jõuluperiood kutsub lähedastega koos olema ning möödunud aastale järele vaatama. Uuele aastale eesmärke seadma.

Nii on ka naistel lausa igakuiselt talvine periood (ehk menstruatsiooni aeg). Tegin selle kohta hiljuti Facebookis toredat vastukaja saanud video, mida saad näha SIIN (videot näeb ainult grupiga liitudes).

Nende tsüklite väliselt võib meil olla “talvepäev” või “süvepäev” iga päev. Ja see on vägagi okei.

Kuulun ise nende inimeste hulka, kes teeb end maha, kui mingiks päevaks seatud eesmärgid kohe mitte kuidagi tehtud ei saanud. Ei olnud see päev. Ei tulnud motivatsioon. Ei tulnud inspiratsioon.

Öeldakse, et edukad inimesed saavutavad edu, sest nad teevad tegevusi ka siis, kui neil ei ole selleks tuju. Sest see kasvatab iseloomu. Tekitab harjumusi, kohusetunnet. Ja see ongi õige.

Võti on aga tasakaalu leidmises.

Mõistmises, et millal sa oled lihtsalt laisk, et end käte võtta ning millal ei ole päriselt õige päev. Tuleb aru saada, kas me tegeleme endale mitteoluliste eesmärkidega. Kas meie tegevused meil üldse silma särama panevad? Vähemalt siis, kui need lõpetatud on?

Või oled täna lihtsalt füüsiliselt või vaimselt kurnatud? Äkki eilne pikk vestlus sõbraga, suur hulk läbitud õppematerjali või füüsiliselt tehtud tööd väsitas sind nii ära, et sa peadki täna puhkama. Enda jaoks. Sest mittepuhanuna ei ole töö kvaliteet nii hea kui puhanuna.

Tihtipeale saab puhanuna töö kiiremini tehtud ka.

Seega mõtle, kas sina oled enda peale kuri, kui sa tänaseks seatud eesmärke läbi ei vii? Kas sa lubad endal vahel lihtsalt seljaga tugitoolile vajuda ja öelda, et asi ei ole motivatsiooni- ega inspiratsioonipuuduses, vaid täna lihtsalt ei ole see päev?

Näiteks hiljuti ma õppisin intensiivselt turundust kolm päeva järjest. Nii umbes 12 tundi päevas. Ja kolmanda päeva lõpuks ma ei jõudnud enam millessegi süveneda, sest aju enam ei võtnud infot vastu. Seega võtsin õhtu vabaks.

Muidugi, kui päevast saab kuu, siis tuleb tõele otsa vaadata. Aga mõni päev (või poolpäev) siia-sinna on lausa eluliselt vajalik mitte seda etteseatud plaani täita. Teha hoopis trenni. Minna jalutama. Tantsida üksi oma lemmikloo järgi. Või laulda, kasvõi valesti. Ja joonistada, mis sest et koledasti 😀 Pärast seda tuleb vast see motivatsioon ka.

Soovin meile kõigile oskust neid hetki ära tunda ja endal süümepiinadeta puhata lasta 🙂 Mitte end tühjaks pigistada. Vahepeal tuleb välisest maailmast või kehaga tegelemisest uueks tegevuseks impulssi saada! 🙂

#sillerdav

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *