fbpx
Blogi

Siis, kui tervis teele ette tuleb.

Tervis on inimese kõige tähtsam vara. Kõik teavad seda. Noh, enamik teavad seda. Osa arvab veel, et raha või suhtes olemine on tähtsam (sest miski minevikust on arvamuse selliseks kujundanud). Tervis on ainuke asi, mille üle on meil kõige suurem kontroll elus. Kuigi tänapäevast keskkonda arvestades ei ole see kontroll ka enam 100%. Aga tänane lugu pole sellest.

Kui tervis ei ole korras, võib see mõjutada nii suurt osa inimese igapäevaelust ja hakkamasaamisest. Trust me, I know. Järgnev on minu pisike kogemuslugu viimastest aastatest.

Põhjus, miks ma kunagi (2015. aastal) oma blogiga alustasin, oli kaalu langetamine. Olin 8 kilo rohkem, kui oleksin tahtnud ja sellest mulle piisas, et võtta osa kaalulangetusvõistlusest ning alustada blogimist (Brena Fitnessi nime all) oma teekonna kohta.

Sain kaalumure paari aastaga kontrolli alla. Kusjuures, see ei hõlmanud lõpuks enam dieeditamist, vaid mulle sobiva toitumisstiili leidmist, teadlikku treenimist ja mõttemaailma ning igasugu harjumuste muutmist. Ja see tuli aastatega. Mitte paari kuuga.

Nii et kui sa soovid oma elus midagi jäädavalt muuta, eriti, kui see on midagi suurt, siis ole kannatlik. See võib tõesti aastaid võtta enne, kui see sulle tavapäraseks muutub.

Igatahes. Mõtled, et oled tervislik inimene. Toitud paremini kui ilmselt suurem osa maailmast. Teed teadlikult trenni. Isegi naudid seda enamikul päevadest. Saad kokku toredate sõpradega. Teed tööd, mis sulle meeldib. Jne. Aga siis läheb tervis hoopis halvemaks. Veider, kuidas nii?

Mul on näiteks seedimisega olnud probleeme juba keskkooli ajast, kui ma õigesti mäletan. Viimasel ajal, Enzymedica jaoks edulugusid kirjutades, olen aru saanud, et paljudel inimestel on noores eas olnud juba seedemured. Kes on neist lahti saanud ensüümide abil, kes toitumist muutes, kes aga ei olegi lõplikult neist vabanenud. Mina olen üks neist.

Toitun päris tervislikult. Ei söö suuri portsjoneid. Ei näksi terve päeva vältel. Ebatervislikud/magusad tooted ei teki mu toidulauale iga päev, vahel isegi mitu nädalat mitte. Kõigest hoolimata on mulle teatud toitude seedimine raske. Rääkimata sellest, mul võib uni peale tulla isegi banaani või kaerahelveste söömisest. Ilmselgelt ei ole see väga okei 🙂 See on ka põhjus, miks olen hakanud toituma süsivesikutevaeselt (ja ei ütle, et kõik seda tegema peaksid).

Lisaks sellele kimbutab mind veel üks tervisemure, millest siin kõva häälega rääkima ei hakka, kuid mis kurnab minu üleüldist energiataset meeletult palju. Vahel isegi niimoodi, et ma ei märka seda, kui ma millegagi hakkama ei saa (nt loominguga töös) või olen kergemini ärrituv. Ma näen, kuidas see võtab mult nii palju energiat ning pühendumist, et oma igapäevaasjadega hakkama saada.

Don’t get me wrong, enamuse aja oma päevadest olen ma siiski positiivne, elujõuline, tegus jms. Kuid ajapikku kurnab selline tervislik seisund lihtsalt ära. Olen üks neist juhustest, kelle puhul arstid arvavad, et asi on mul peas kinni. Ja olgem ausad, ma ei eitagi seda varianti. Aga kui sul on kehal midagi jamasti, siis on päris kehv tunne, kui spetsialistid ütlevad sulle, et nad ei näe, et midagi füüsiliselt viga oleks.

Seega tuleb sellega ise tegeleda. Ma ei tea, milline on sinu tervislik seisukord, aga ma väga loodan, et sa ei anna alla. Et sa ei jäta millegi ravimist viimasele minutile mõeldes, et küll läheb üle. Kui sul on suurem kaaluprobleem, et sa püüad seda lahendada enne, kui see su organitele mõjuma hakkab. Kui kuskilt valutab pikemat aega, et sa püüad leida lahendust. Mina endiselt otsin lahendusi ja proovin erinevaid viise oma olemist leevendada/parandada. Korda pole veel saanud.

Kindlasti on selle juures väga suur roll ka mõtlemisel, vaimsel seisundil, stressil jms. Väga oluline on iganädalaselt tegeleda endale huvi pakkuvate tegevustega, lõbutseda, lollitada, osata puhata, korralikult magada jne. See kõik on üks suur kompott, mis keha seisukorda mõjutab. Aga ma näen enda kogemusest, kuidas keha tervislik seisund mõjutab igapäevaste toimingutega (nt töö või loominguga) tegelemist. Seega ma ei sooviks kellelegi, et oma tervis teisejärguliseks või ootele jätta. Sest miski muu on olulisem. Ei ole. Mitte miski muu pole olulisem.

Isegi, kui sul ei ole midagi kurta, kuid sa tead, et sinu elustiil (sh mõtlemine) ei ole kõige tervislikumad, siis alusta ennetamisega juba täna. Me ei näe enda keha sisse. Kui midagi valutama hakkab, siis see tähendab, et seespool on miski juba kauemat aega keenud. Ei ole vaja lasta endal sinna jõuda.

Samas ära mine kaasa igasuguste tervisehullustega. Oh, kui lihtne on turunduslõksudesse langeda ja igasugu põnevaid supertoite, toidulisandeid jms kokku osta (trust me, I know, again!). Seda kõike ei ole vaja. Järgi paari tervisetarka inimest, kelle tegemistest (ja tervisest) sa lugu pead ja vaata, mida nemad soovitavad. Liiga paljusid inimesi järgides võid sattuda segadusse (ja kulutada palju aega ning raha).

Ära jää kinni sellesse, mis on kellegi teise jaoks hea. Katseta enda peal midagi paar kuud ja saad ise aru, kas see sobib just sulle või mitte. Aga nädala ajaga üldjuhul millegi mõjudest enda peal aru ei saa, nii et varu kannatlikkust ja tee eeltöö ära.

Terviseprobleem võib olla ka vaimne. Depressioon, kurbus, masendus – need on samamoodi terviseväljakutsed nagu on diabeet või põletik. Depressioonis olles on palju raskem haigustest terveneda või mõne loomingulise tegevusega tegeleda. Minu mõte selle artikliga on ühtepidi õhutada sind abi otsima ja mitte alla andma. Aga teisalt ka enda vastu hea ja hell olema.

Mina olen enda vastu väga karm. Seda on mulle nii palju sõbrad öelnud kuni lõpuks sain sellest ise ka aru. Hästi oluline on õppida objektiivselt enda praegust olukorda vaatama ja mitte endale hinnanguid panema. “Miks ma ikka veel seda korda pole saanud; miks ma ikka veel oma eluga siin olen; mis mul viga on; kuidas teistel niimoodi vedanud on; miks MINUL niimoodi on?”.

Paljudel inimestel on tänapäeval erinevad (tervise)mured, aga meie lihtsalt ei ole neist teadlikud. Väga paljud minu lähedastest inimestest ei tea, millega mina igapäevaselt maadlen. Ja ma ei peagi neile sellest rääkima. Aga oluline on, et me teadvustaksime endale seda, et me kunagi ei tea, millega inimene parasjagu tegeleb suletud uste taga. Seega on oluline püüda igas olukorras säilitada positiivne ja mõistev suhtumine.

Tihtipeale võtavad inimesed isiklikult seda, kui keegi nendega kehvasti käitub. Reaalsus on see, et suurema osa ajast ei ole see halb käitumine üldse selle inimesega seotud, kellega suheldi. Vaid teisel on mingi muu mure, mis võimendab tema käitumist mingis suunas. Ja kõik ei oska oma emotsioonidega veel niimoodi hästi tulla kui mõni teine. Meenub mingi sarnane lause kuskilt, et “We are all dealing with some s**t, stop being a c**t.”

Nagu ikka, ma ei oska lühidalt kirjutada. Nii palju mõtteid on alati ühe ideega seotud. Agaaaaaa kokkuvõtlikult. Palun hooli oma tervisest. Ära jäta seda kellegi teise hoolde. Jah, konsulteeri, uuri, küsi, aga vastutus ja otsused jäta enda teha. Ära jäta ühtegi tervisemuret hooleta. Ära lükka midagi oma keha tervisega seonduvat edasi. Ja kui sul on pikemat aega kurbus, apaatsus, masendus, depressiivsed mõtted, siis suhtu nendesse samamoodi, kui valusse oma kehas. Nendega on vaja tegeleda, et eluga saaks adekvaatselt ja isegi nautides edasi minna.

Ma tean, kui suur ports see on, kui sul on mingi mure. Aga kõik on võimalik. Ajaga. Oluline on leida inimesed, kes toetavad, kuulavad. Kelle õlal saab nutta ja naerda. Loobuda neist, kes ei mõista või isegi naeravad sinu “tühiste” probleemide üle. Mitte kellegi mure ei ole tühine. Sinu mure on oluline ja sa saad sellest üle. Nii nagu saan ka mina oma tervisemured ühel päeval lahendatud.

Ilmselt osa mu postituse eesmärgist oli ka see, et näidata, et ka neil inimestel, kes avalikult tegelevad mingil alal, võib olla probleeme just sellelsamal alal. Ma olen oma hingeasjaks võtnud inimeste terviseteemad. Sellegipoolest, maadeldes enda terviseväljakutsetega, ei suuda ma väljapoole nii palju pakkuda. Seega ma alustan iseendast ja pakun välja siis, kui mul on jõudu ja energiat seda endast anda.

Elus olemine, eluga hakkama saamine ja selle toredaks elamine on üks pikk ja tegelikult väga põnev teekond. Sellel teel on väga suureks abiks, kui suudad oma elu vaadata, kui täiskasvanud inimest, kes vastutab oma elu eest. Jah, lihtne on langeda ohvrirolli ja olen minagi seda korduvalt teinud. Aga ega sealt asi rõõmsamaks ei lähe. Usk peab säilima. Usk sellesse, et sinu “probleem” ei ole eriline, ainulaadne ja see on lahendatav. Võib kõlada julmalt, aga ilmselt ei ole kellelgi siin maamunal mingi ainulaadne probleem (kui mõned väga erilised haigused välja arvata).

Seega, oluline on mitte alla anda. Mitte muret vaiba alla pühkida ja ingoreerida. Anda oma parim, et sellega tegeleda. Ja siis vahepeal puhata (kui tahad, siis nutta on ka väga okei – isegi vajalik! Mitte seda sisse jätta). Õppida enda vastu mitte karm olema. Mina olen oma tervisemure lahendamisele väga lähedal. Mõni päev varisen kokku, et miks ikka … aga siis pühin tolmu õlgadelt ja panen edasi. Sest ma tean, et lahendus on olemas ja enda tervist ma enam hooletusse ei jäta. Tean, mille tagajärg see on ning nüüd saan tagajärgi lappida. Ja see on väga okei! 😉

Kallid! 🙂

#sillerdav

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *