fbpx
mõtteviis

Sul on ainult tänane päev?!

Ilmselt oled kuulnud vaimseid kõnelejaid või edukoolitajaid kasutamas sarnaseid fraase nagu: “sul on vaid tänane päev; all you have is today, sul on ainult praegune hetk; homme on müstiline päev, mis kunagi ei saabu; kõik, mis sul on, eksisteerib praeguses hetkes”.

Arvasin juba aastaid, et ma olen sellest mõttest aru saanud, kuid täna avastasin end ühelt uuelt (ja negatiivselt üllatavalt) realisatsioonilt, mis pani mind mõistma, et ma enne ikka ei saanud päris aru.

Ma mõtlesin, et on loogiline, et praegune hetk on kõik, mis mul on, sest see on ainuke asi, mis on kindel. Ma ei saa olla kindel selles, et ma olen homme elus või mu töökoht on alles või mu sõber ootab mind kokkulepitud kohas kell kolm. Ma saan olla kindel selles, et praegusel hetkel ma kirjutan laua taga istudes seda postitust. Loogiline, kas pole?

Aga võrrandi teine pool jõudis mulle alles täna täielikult kohale! Nimelt olen ma nii mõnegi asja alustamisega viivitanud oodates justkui mingeid paremaid tingimusi. Ja ma ei mõtle isegi seda, et ma ootaks, et ma “olen valmis”, mida paljud inimesed ootavad. Ei, sest ma tean, et tõenäoliselt ei saa ma kunagi “valmis” millegi alustamiseks, seega see ei tohi olla takistav faktor.

Kuigi eks järgnev on omamoodi “valmis” olemise ootamine, kuigi see ei paistnud selle kihi alt mulle enne nii hästi välja. Nimelt olen ma alateadlikult oodanud teatud tingimuste muutumist oma elus, et siis millegagi alustada või suurema käiguga edasi liikuda.

Täna riideid kokku voltides sain aru, et selliseid hetki ei pruugi mitte kunagi tulla ning iga päev tiksub lihtsalt mööda, kui ma oleksin võinud alustada või täiskäigu edasi panna. Ma isegi ei teadnud, et ma alateadlikult ootasin midagi, mis ei pruugi kunagi tulla!

Kui paljud meist ootavad esimest jaanuari, et “hakata korralikuks”? Silmarõõmu leidmist, et enda eest rohkem hoolitsema hakata? Suuremat palganumbrit, et saaks spordiklubi kaardi osta? (kodus saab ju ka trenni teha, tasuta!) Rohkem aega, et millegagi alustada? Lahkuminekut või kokku kolimist, et siis end “kätte võtta”? jne.

Ma usun, et me kõik oleme enda teadmata lükanud enda pisemaid ja suuremaid soove tagaplaanile ise seejuures mõistmata, et me ei pruugi nendeni kunagi jõuda. Kui me teeme iga päev samu (sarnaseid) asju, siis me ei jõua uute tulemusteni. Kui me tahame enda elus (kehas, tervises, rahalistes seisudes, suhetes) näha muutusi, tuleb tõele näkku vaadata ja alustada mingi sammuga täna. Olgu see nii suur või väike tahes.

Ma olen väga kahetine inimene. Minu sees on väga suur loogik-logistik-strateeg samal ajal, kui ma olen intuitiivne, empaatiline ja emotsinaalne. Olen käinud nii kahe-jalaga-maa-peal kui spirituaalsuse ääremail ning minu kogemuses sobib siin Maa peal elamiseks nende kesktee ja oskus vajadusel kummagi poole kalduda.

Selleks et midagi valmis saada, on vaja olla realistlik, seada teatud eesmärgid ja plaanid, kuid samal ajal tuleb olla piisavalt vaba, et vajadusel neid plaane muuta ning end mitte pahasti tunda, kui “täna välja ei tulnud”. Sisetunne räägib kasulikku juttu, kuid mõistus tuleb alati kaasa võtta.

Tänapäevaste spirituaalsete ja vaimsete õpetustega on see natuke kiiva läinud, et inimesed (ka mina paar aastat tagasi) kipuvad olema liiga vabad, lendlevad, kulgevad, otsides voo seisundit, mis kunagi tulla ei pruugigi. Palju õpetajad ütlevad, et tee siis, kui tunne tuleb ja kui tunnet ei tule, tee midagi muud, mille tunne sul on. Olgem ausad, olles ise tugevat depressiooni kogenud – kui ma oleksin teinud asju, mida ma oleksin teha tahtnud, siis seda postitust siin igatahes täna ei oleks 😀

Mis inspiratsioon!
Istu maha ja hakka tegema!

Mati Unt

Kui me kõik jääksime inspiratsiooni, õiget tunnet või õigeid tingimusi ootama, ei eksisteeriks tänapäeval väga paljusid tooteid-teenuseid. Karm reaalsus on ikkagi see, et iga päev on lähemale surmale ja me ei tea, millal see päev kätte jõuab. Aga see päev, millal alustada või täiskäik sisse lükata, on küll täna!

Mulle tundub, et enne kui me pole üle viiekümne (ma ei tea, kas see on õige number, sest ma ise ju veel selles eas ei ole), ei saa enamik meist tegelikult aru, et elu saab päriselt ka ükskord otsa ja et aega ei olegi tegelikult piisavalt. Homme on muinasjutuline koht, kuhu me kunagi ei jõua. Täna on see päev.

Kõigil on erinevad soovid ja eesmärgid, unistused. Kui me oleme realistlikud enda omadega – nendega, mille saavutamiseta me ei tahaks hauda minna – tuleks hakata mõtlema, miks me praegu nende poole piisavalt kiiresti liikunud pole ja mis sammud on vaja järgmisena võtta.

Miks ei võiks see asi, millest me unistame, jõuda kätte pigem varem, kui hiljem? Miks ei võiks me juba praegu olla oma parimas vormis, mitte järgmise aasta suveks? Miks ei võiks me oma tervist kätte võtta juba nüüd, mitte siis, kui asi väga hulluks läheb? Miks ei võiks hakata eelarveid koostama ja investeerimist õppima enne, kui säästud otsa saavad? Miks ei võiks alustada (kooli)töödega pigem varem, kui et viimasel minutil, kui see enam nii kvaliteetne ilmselt ei tule? Miks ei võiks teha lugemise (trenni, õppimise, hobide jne) jaoks aega, selmet täita auke asjadega, mis niikuinii tegemata ei jää?

Mulle jõudis igatahes täna kohale, et ma olen oma mõningate soovidega elanud fantaasiamaailmas juba päris pikka aega. Sain aru, et ma võin tõesti juba täna nende suunas tegutsema hakata! Et mul ei ole mitte midagi oodata ja homne päev ei ole mitte kuidagi parem kui tänane! Kui me hakkame tegutsema (kasvõi segaduses, et kuidas täpselt edasi liikuda), hakkavad uued võimalused avanema ning tee peal tekivad uued selgused, paistavad uued rajad. Lihtsalt alustama peab.

Homset ei pruugi tulla ja sellele lootma jääda ei saa! Võib-olla kõlab veider, et kuidas ma kõigest eelnevast alles praegu täielikult aru sain, aga juba mitu aastat tagasi mõistsin ma seda, et minu jaoks on kahtemoodi arusaamist. Üks on see, kui ma loogiliselt mõeldes saan aru, mida miski tähendab, miks see võib olla hea/kasulik jne. Teine on aga see, kui ma oskan selle arusaamise iseenda ellu rakendada ja näha, kuidas konkreetne mõte just minu elus praegusel hetkel kehtib.

Sul on päriselt ainult tänane päev ja praegune hetk. Ole see inimene, kelleks sa saada tahad, juba täna. Ja selle puhul, mida sul väliselt ja materiaalselt veel ei ole (kuid, mille poole liigud), ole oma mõtteviisiga see inimene, kellel need olemas on (sest sa tead, et oled neid väärt ja võimeline neid saavutama). Ole siiras, ole hea, ole aus, ole julge ning jää iseendaks igas olukorras.

Aitäh, et kaasa mõtlesid,
Sillerdav

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *